Ainulaadne sobimatus.

Sõltumine teiste arvamusest ajab mu närvi. Aga vahest, tuleks ikka kuulata. Vahest ! Oletame, et sain ostetud püksid, mida ma olen ammu tahtnud, aga pole kaua saanud otsusele jõuda, kas on neid ikka vaja ? Näed, on küll. Olgu. Järgmisel päeval panin need jalga. Küsisin sõbra käest : "Noh, kuidas ?" "Ilusad on, sulle sobivad ! " Tuju läks suurepäraseks. Hiljem küsin, igaks juhuks :"Kuule, ega nad mu paksuks ei tee ? " "Ah, kuule, ma vaatasin jah, et teevad veidi. Aga pole hullu, sulle ikka sobivad. " Tuntud probleem ? Ma jätkan. Peale neid sõnu, ei ole mul eriti tahtmist neid jalga panna. Küsisin ema käest, et kas nad teevadki mu paksemaks. Ema sõnad olid järgmised : " Ma olen varem juba tahtnud sulle öelda, et vot ma vaatan, kuidas sa neid pükse kannad, ja ma mõtlesin, et nad teevad su veidi paksemaks. Sa oled mul ju ilus, sale, peenike neiu, ja siis paned jalga need püksid, ja jääb mulje, nagu su tagumik oleks nagu tselluliidi kogum. Äkki viid need ateljeese, ja nad õmblevad sul need ilusti nii nagu nad peaksid välja nägema ?" Aitäh emale !